Romet Kreek

Kõigepealt tuleks esitada küsimus – kas postisaadetiselt (ümbrik, postkaart, rahakaardi lõigend) markide eemaldamine on hea mõte?

Teile võib meeldida saadetisel olev huvitav eritempel või ümbrik ise. Sellisel juhul tasuks see tervena albumisse panna. Eritempel margil on tore, kuid terve tempel sinna vaevalt mahub. Ümbrikud räägivad meile markidest enamat. Ümbrikul on sageli näha saadetise teekond – kus see postitati (marki kustutav tempel) ja sageli ka saaja kohatempel. Ei ole harvad juhud, kui saadetise teekond on läinud mingil põhjusel, näiteks postitöötajate eksituse tõttu pikemaks, millest annavad märku täiendavad templid. Näiteks USAst saadeti ümbrik (kiri) Eestisse, kuid mingil põhjusel käis see ära hoopis Etioopias, kust see Eestisse saadeti. Vahel on ümbrikel ka templid või postitöötajate käsikirjalised märkused selle kohta, et postisaadetise saatmise eest ei ole korrektselt tasutud, mis nõutakse sisse saadetise saajalt.

Paljud kogujad koguvad markide asemel postiajalugu ehk saadetisi. Sellise kogumise eriliike on palju. Kes kogub õhuposti (ka zeppelini) saadetisi, raudteeposti, laevaposti, sõjaväe posti (ajateenijate kirjad), esimese päeva ümbrikuid, maksimumkaarte, viimase päeva ümbrikuid (postkontori sulgemise päev) või mingi asula või piirkonna ehk ajastu postisaadetisi. Mõni kogub loomamarkide või ka piltidega ümbrikke, olenemata sellest, mis maa saadetistega on tegemist. Mõni teine aga sõjaväetsensuuri templitega saadetisi.

Omaette kategooria on postitariifide kogumine, mis eeldab huvi korrektselt kehtinud postitariifi ajal postitariifile vastavalt frankeeritud postisaadetisi. Mõne tariifi saadetised võivad olla vähe esinevad, kuna neid kasutati vähe. Näiteks kirimale tariif. Sageli kehtisid tariifid vaid lühikest aega, mistõttu ajaliselt oli vähetõenäoline, et sel ajal saadeti palju konkreetse tariifiga saadetisi.

Segastel aegadel leidub perioode, kus on võimalik eri maade markide kooskasutus. Näiteks Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu margid samal saadetisel. See on huvitav tükike ajalugu. Ka on sellest ajast saadetised, kus Nõukogude Liidu mark on kustutatud Eesti Vabariigi aegse templiga.

Vahel ei olegi ümbrikutel postmarke, vaid seal on näha muus vormis, et postimaks on tasutud. Need võivad olla käsitsi märkmed – postimaks tasutud, templid, perforibad, punased ja mustad frankeerimismasinate templid. Omaette teema on tervikasjad, millel võivad olla postkaardile või ümbrikule trükitud margid.

Mõned margid on saadetistel tavalised, mõned aga küllaltki haruldased. Pöördume Eesti osas abi saamiseks filatelistide seas musta piibli ehk Hurt & Ojaste Eesti postmarkide ja postiajaloo käsiraamat-kataloogi poole.

Seal on lihtsustatult liigitatud markide juures saadetised kolme liiki – üksikkasutus (korrektse tariifiga saadetisel on vaid konkreetse margi üksikeksemplar), multikasutus (sama marki on saadetisel mitu) ja segafrankatuur (mark on saadetisel suvaliste teiste markidega). Võtame näiteks Eesti esimese margi – 5 kopikalise lillemustri margi, mis trükiti eri trükkidena 1918. aastal lõpus ja 1919. aastal. Templiga mark maksab olenevalt trükist kataloogiväärtuse alusel 60-70 USA senti. Võib öelda, et see on suhteliselt odav mark, mille trükiarv on suur. Aga vaadakem seda margi hinda saadetisel. Kui tegemist oli ükskikasutusega saadetisel, on kataloogiväärtus 75 dollarit, multikasutuses 60 dollarit ja segakasutuses 30 dollarit. Tegemist on 1985. aasta hindade alusel määratud kataloogiväärtustega. Ehk sel hetkel, kui käärid löödi sisse selle margiga saadetisele, kukkus antud asja väärtus olenevalt saadetise liigist hetkega umbes 50 kuni 125 korda. Kui seal aga oli peal näiteks ajutine tempel, on hävingu rahaline tagajärg veelgi suurem. Võibolla on tegemist ainsa teadaoleva templijäljendiga saadetisega? Sellisel juhul on postiajalooliselt tehtud kahju hiiglaslik.

Näiteks 5 sendine Eesti templiga numbrimärk aastast 1919 kataloogiväärtus on 10 senti. Üksikkasutuses on selle margiga saadetise väärtus 100 dollarit. Hävitades ümbriku, et saada kätte seda tavalist marki, kukub väärtus pea tuhat korda. Multikasutuses on samade markidega ümbrik väärt 10 dollarit, segafrankatuuri puhul vaid 3 dollarit. Pange tähele, isegi kõige tavalisema saadetisena on selle margiga terve saadetis väärt mitukümmend korda rohkem, kui tühipaljas mark.

Kas tasub kõik saadetised alles hoida? Hea küsimus. Kas just kõik, kuid vanemad asjad võiks alles hoida – marke jõuate alati lahti leotada. Kui on kahtlusi, küsige teiste kogujate käest, mis nemad arvavad. Alternatiiv on omandada ise teadmisi – mis on väärt ja mis mitte. Kõigi saadetiste säilitamise vastu räägib see, et nad võtavad elamises või kontoris märkimisväärselt ruumi. Siis tuleb teha valik. Sageli maksab saadetisel mark rohkem, kui lihtsalt templiga mark.